Seekord rikun jõhkralt blogi reeglit kirjutada lühidalt. Võtan vaatluse alla arvamusloo teema.
Üldiselt ei ole minu kogemus ajalehtedele kirjutamisega kuigi positiivne. Samas on need kirjutamised päris palju õpetanud. Näiteks seda, et ka ajakirjanik peab ettevaatlik olema - isegi lühikest teksti tasub küsida enne avaldamist üle lugemiseks. Kindlasti ei tohi kirjutada liiga pikalt. See lõppeb tavaliselt sellega, et toimetaja teeb teksti oma äranägemise järgi ümber ja tulemus ei pruugi vastata kirjutaja ootusele. Samas, alati ei ole teada, kui suure tähemärkide arvuga arvestada, eriti kui kirjutada esimest korda. Liiatigi on teatud väljaannetes arvamuslugude pikkused üsna suurel määral varieeruvad. Aga igal juhul tasub sõnadega kokkuhoidlikult ümber käia.
Üldiselt ei ole minu kogemus ajalehtedele kirjutamisega kuigi positiivne. Samas on need kirjutamised päris palju õpetanud. Näiteks seda, et ka ajakirjanik peab ettevaatlik olema - isegi lühikest teksti tasub küsida enne avaldamist üle lugemiseks. Kindlasti ei tohi kirjutada liiga pikalt. See lõppeb tavaliselt sellega, et toimetaja teeb teksti oma äranägemise järgi ümber ja tulemus ei pruugi vastata kirjutaja ootusele. Samas, alati ei ole teada, kui suure tähemärkide arvuga arvestada, eriti kui kirjutada esimest korda. Liiatigi on teatud väljaannetes arvamuslugude pikkused üsna suurel määral varieeruvad. Aga igal juhul tasub sõnadega kokkuhoidlikult ümber käia.
Viimati kirjutasin e-sigaretist. Looke ilmus Äripäevas. Lugeda saab siit: http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/02/24/e-sigareti-maksustamine-vajab-analuusi
Algse artikliga võrreldes on märkimisväärselt teisiti:
1. Toimetaja on ignoreerinud kokkulepet märkida mind ajakirjanikuna
2. Pealkirjas on e-sigareti vedeliku asemel nimetatud ainult e-sigaretti. See annab teemale pisut teise maigu
3. Teksti struktuuri ja lauseehitust on muudetud. Tegelikult on tekst nii lühikeseks kärbitud, et tekib isegi küsimus, kas sellel on mõtet... Ülilühikesed arvamuslood - see on ÄP eripära.
Ma arvan, et antud juhul on toimetajal siiski õnnestunud tähtsaim edasi anda. Vähemalt on teema õhus. Midagigi.
Lisan siia nüüd ka algse loo (täpselt niisugusel kujul nagu selle ÄP-le saatsin):
E-sigareti vedeliku maksustamise küsimus vajab arutelu
Elektrooniline sigaret on viimase kümnendi olulisemaid läbimurdeinnovatsioone, kuid ümbritsetud eelarvamustest. Milline on selle tulevik, sõltub poliitilisest kursist. Enamik erakondi lubab e-sigaretiga seotut ühel või teisel kombel reguleerida. Reguleerida kahtlemata tuleb, kuid seda, kas ja kuidas maksustada, on vaja põhjalikult analüüsida.
E-sigareti kui uue asja olemust ei mõisteta pahatihti õigesti ja kiputakse seda samastama tavasigaretiga. Näiteks kirjutab reformierakondlane Lauri Luik oma valimisblogis, et e-sigaret on igas mõttes võrreldav tavasigaretiga. Nii see ometigi pole - e-sigaret on vedeliku kuumutamise tagajärjel aerosooli (argikeeles auru või udu) tekitav tehniline seade. Erineb ka mõju tervisele. Palju on räägitud nikotiini sisaldavatest täitevedelikest, vähem aga sellest, et tavasigareti suitsus leidub üle 4000 keemilise ühendi, millest paljud on organismile väga kahjulikud. Sellest taagast on ka nikotiiniga mahl prii.
E-sigareti meediafoon on täna pigem negatiivne. Toon välja suurimad sellest tõukuvad kartused.
1. Halb mõju noortele. Mõju on olemas, kuid hinnanguteks on siiski vaja uuringuid. Ilmselt mõjutab e-sigaret noorte suitsetamiskäitumist Eestis vähem kui näiteks USAs, sest korralik seade nõuab suurt ühekordset väljaminekut. Odavad seadmed on kvaliteedilt nii mannetud, et neist sünnib vaid tüli. Liiatigi on nikotiiniga vedeliku kättesaamine alaealisel raskendatud. Tavalise nikotiinita mahla kasutamine on vaevalt kahjulikum kui vesipiibu suitsetamine, saastatud õhu hingamine suurlinnas, aga miks mitte ka energiajoogi joomine vms. Kui seade minetab uudsuse, hajub tasapisi ka selle võlu.
2. E-sigaret ei aita suitsetamist maha jätta. Enamik suitsetajatest, kes on üle läinud korralikule e-sigaretile, ei pöördu tagasi tavasigareti manu. Kas loobuda suitsetamisest täielikult, on iga inimese enda otsustada. E-sigareti abil on seda võimalik korraldada, vähendades pidevalt nikotiini sisaldust mahlas kuni saavutatakse nulltase. Nulltase tähendab, et sõltuvus on ületatatud. Pole sõltuvust, pole vajadust.
3. Riigil jääb e-sigareti kiire leviku ja reguleerimatuse tõttu maksutulu saamata. Nii see on, kuid sigarette maksustatakse ju tervise hoidmise eesmärgil. Liiatigi suunatakse osa maksutulust suitsetamise kahjude likvideerimisele. Seega üks käsi võtab, teine annab. Kui e-seadmega ei kaasne tavasigaretiga võrreldavat kahju, pole põhjust ka maksustada, vähemalt kindlasti mitte samal alusel. Tänaste teadmiste valguses võib siiski e-sigaretti vaadelda suitsetamise ohutuma alternatiivina ja seetõttu oleks mõistlik seadustada ka nikotiiniga täitevedeliku vabamüük.
4. E-sigareti mõju ei ole piisavalt uuritud - selle kasutamine on ohtlik. Kümme aastat tagasi laiemalt levima hakanud e-sigaretti tarvitavad maailmas miljonid inimesed. See on teadlaste jaoks tähtis uurimisobjekt - läbi on viidud sadu uuringuid. Paratamatult kaasneb nendega vastuolusi, probleeme ja küsitavusi, kuid olemasoleva materjali põhjal saab järeldada: seade ei ole ohutu, kuid on tunduvalt ohutum tavasigaretist.
Asjaolu, et ollakse üllatatud uuringutest, mis näitavad, et e-sigaretil on oma varjuküljed (millel neid pole?) tuleneb ilmselt sellest, et seadet reklaamiti siis, kui see alles hakkas levima, vastutustundetult täiesti ohutu tootena. Nüüd maksab see kätte. Kuid tuleb ka rõhutada, et teaduslikke uuringuid ja eriti nende vahendusi on vaja lugeda kriitiliselt. See, et halb pälvib heast rohkem tähelepanu, on paratamatu, kuid ei tähenda, et halb hea üle kaalub.1
E-sigaretil on kaks tervitatavat omadust meie kõigi jaoks. Esiteks ei kaasne sellega passiivset suitsetamist niisugusel kujul nagu tavasigaretiga. Teadupärast on passiivne suitsetamine suitsetamisest ohtlikumgi. Ka nikotiiniga e-sigareti tarvitamisel õhku sattuvas aerosoolis esineb nikotiini, kuid uuringud näitavad, et kogus on tavasigaretiga võrreldes üpris väike.2 Täna kasutavad paljud suitsetajad e-sigaretti raha kokkuhoidmiseks. Kui maksustamisega säästueelis kaob, pöördutakse ilmselt tavasigareti juurde tagasi. Sellega kaasneb mõistagi tervistkahjustava passiivse suitsetamise tõus, seda kahjuks ka laste ja noorte hulgas. Teiseks, enam kui pool kõikidest tulesurmadest Eestis lähtub hooletust suitsetamisest. Siseruumides ohutust e-sigaretist oleks siingi abi.
Eestis suitsetab enam kui veerand täiskasvanuist. Selle tagajärjed on rasked nii tervisele kui rahakotile. Iga vahend, mis võib aidata suitsetamist või selle kahjulikkust vähendada, väärib kaalumist. Seetõttu nõuab ka e-sigareti maksustamise küsimus mitmekülgset analüüsi ja arutelu. Kiirustamine siin võitu ei anna.
Märkus: Autor ei kasuta e-sigaretti ega pole sellega ka muul kombel seotud.
1 E-sigareti eelis ilmneb selgelt paljudest uuringutest. Vt nt http://tobonline.com/Media/Default/Article/Addiction-%20Hajek%2014.pdf, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/lary.24750/full, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4110871/
2 Vt nt http://ntr.oxfordjournals.org/content/16/6/655.full
Algse artikliga võrreldes on märkimisväärselt teisiti:
1. Toimetaja on ignoreerinud kokkulepet märkida mind ajakirjanikuna
2. Pealkirjas on e-sigareti vedeliku asemel nimetatud ainult e-sigaretti. See annab teemale pisut teise maigu
3. Teksti struktuuri ja lauseehitust on muudetud. Tegelikult on tekst nii lühikeseks kärbitud, et tekib isegi küsimus, kas sellel on mõtet... Ülilühikesed arvamuslood - see on ÄP eripära.
Ma arvan, et antud juhul on toimetajal siiski õnnestunud tähtsaim edasi anda. Vähemalt on teema õhus. Midagigi.
Lisan siia nüüd ka algse loo (täpselt niisugusel kujul nagu selle ÄP-le saatsin):
E-sigareti vedeliku maksustamise küsimus vajab arutelu
Elektrooniline sigaret on viimase kümnendi olulisemaid läbimurdeinnovatsioone, kuid ümbritsetud eelarvamustest. Milline on selle tulevik, sõltub poliitilisest kursist. Enamik erakondi lubab e-sigaretiga seotut ühel või teisel kombel reguleerida. Reguleerida kahtlemata tuleb, kuid seda, kas ja kuidas maksustada, on vaja põhjalikult analüüsida.
E-sigareti kui uue asja olemust ei mõisteta pahatihti õigesti ja kiputakse seda samastama tavasigaretiga. Näiteks kirjutab reformierakondlane Lauri Luik oma valimisblogis, et e-sigaret on igas mõttes võrreldav tavasigaretiga. Nii see ometigi pole - e-sigaret on vedeliku kuumutamise tagajärjel aerosooli (argikeeles auru või udu) tekitav tehniline seade. Erineb ka mõju tervisele. Palju on räägitud nikotiini sisaldavatest täitevedelikest, vähem aga sellest, et tavasigareti suitsus leidub üle 4000 keemilise ühendi, millest paljud on organismile väga kahjulikud. Sellest taagast on ka nikotiiniga mahl prii.
E-sigareti meediafoon on täna pigem negatiivne. Toon välja suurimad sellest tõukuvad kartused.
1. Halb mõju noortele. Mõju on olemas, kuid hinnanguteks on siiski vaja uuringuid. Ilmselt mõjutab e-sigaret noorte suitsetamiskäitumist Eestis vähem kui näiteks USAs, sest korralik seade nõuab suurt ühekordset väljaminekut. Odavad seadmed on kvaliteedilt nii mannetud, et neist sünnib vaid tüli. Liiatigi on nikotiiniga vedeliku kättesaamine alaealisel raskendatud. Tavalise nikotiinita mahla kasutamine on vaevalt kahjulikum kui vesipiibu suitsetamine, saastatud õhu hingamine suurlinnas, aga miks mitte ka energiajoogi joomine vms. Kui seade minetab uudsuse, hajub tasapisi ka selle võlu.
2. E-sigaret ei aita suitsetamist maha jätta. Enamik suitsetajatest, kes on üle läinud korralikule e-sigaretile, ei pöördu tagasi tavasigareti manu. Kas loobuda suitsetamisest täielikult, on iga inimese enda otsustada. E-sigareti abil on seda võimalik korraldada, vähendades pidevalt nikotiini sisaldust mahlas kuni saavutatakse nulltase. Nulltase tähendab, et sõltuvus on ületatatud. Pole sõltuvust, pole vajadust.
3. Riigil jääb e-sigareti kiire leviku ja reguleerimatuse tõttu maksutulu saamata. Nii see on, kuid sigarette maksustatakse ju tervise hoidmise eesmärgil. Liiatigi suunatakse osa maksutulust suitsetamise kahjude likvideerimisele. Seega üks käsi võtab, teine annab. Kui e-seadmega ei kaasne tavasigaretiga võrreldavat kahju, pole põhjust ka maksustada, vähemalt kindlasti mitte samal alusel. Tänaste teadmiste valguses võib siiski e-sigaretti vaadelda suitsetamise ohutuma alternatiivina ja seetõttu oleks mõistlik seadustada ka nikotiiniga täitevedeliku vabamüük.
4. E-sigareti mõju ei ole piisavalt uuritud - selle kasutamine on ohtlik. Kümme aastat tagasi laiemalt levima hakanud e-sigaretti tarvitavad maailmas miljonid inimesed. See on teadlaste jaoks tähtis uurimisobjekt - läbi on viidud sadu uuringuid. Paratamatult kaasneb nendega vastuolusi, probleeme ja küsitavusi, kuid olemasoleva materjali põhjal saab järeldada: seade ei ole ohutu, kuid on tunduvalt ohutum tavasigaretist.
Asjaolu, et ollakse üllatatud uuringutest, mis näitavad, et e-sigaretil on oma varjuküljed (millel neid pole?) tuleneb ilmselt sellest, et seadet reklaamiti siis, kui see alles hakkas levima, vastutustundetult täiesti ohutu tootena. Nüüd maksab see kätte. Kuid tuleb ka rõhutada, et teaduslikke uuringuid ja eriti nende vahendusi on vaja lugeda kriitiliselt. See, et halb pälvib heast rohkem tähelepanu, on paratamatu, kuid ei tähenda, et halb hea üle kaalub.1
E-sigaretil on kaks tervitatavat omadust meie kõigi jaoks. Esiteks ei kaasne sellega passiivset suitsetamist niisugusel kujul nagu tavasigaretiga. Teadupärast on passiivne suitsetamine suitsetamisest ohtlikumgi. Ka nikotiiniga e-sigareti tarvitamisel õhku sattuvas aerosoolis esineb nikotiini, kuid uuringud näitavad, et kogus on tavasigaretiga võrreldes üpris väike.2 Täna kasutavad paljud suitsetajad e-sigaretti raha kokkuhoidmiseks. Kui maksustamisega säästueelis kaob, pöördutakse ilmselt tavasigareti juurde tagasi. Sellega kaasneb mõistagi tervistkahjustava passiivse suitsetamise tõus, seda kahjuks ka laste ja noorte hulgas. Teiseks, enam kui pool kõikidest tulesurmadest Eestis lähtub hooletust suitsetamisest. Siseruumides ohutust e-sigaretist oleks siingi abi.
Eestis suitsetab enam kui veerand täiskasvanuist. Selle tagajärjed on rasked nii tervisele kui rahakotile. Iga vahend, mis võib aidata suitsetamist või selle kahjulikkust vähendada, väärib kaalumist. Seetõttu nõuab ka e-sigareti maksustamise küsimus mitmekülgset analüüsi ja arutelu. Kiirustamine siin võitu ei anna.
Märkus: Autor ei kasuta e-sigaretti ega pole sellega ka muul kombel seotud.
1 E-sigareti eelis ilmneb selgelt paljudest uuringutest. Vt nt http://tobonline.com/Media/Default/Article/Addiction-%20Hajek%2014.pdf, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/lary.24750/full, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4110871/
2 Vt nt http://ntr.oxfordjournals.org/content/16/6/655.full