Kokkupuude võõraga (see, kes pole oma, või see, kes/mis on erinev) sunnib varem või hiljem paratamatult küsima ka iseenda kohta. Sellise küsimise tagajärjel on paljude eestlaste meeles olulise koha leidnud kaks terminit: võõrahirm ja kohavaim. Võõrahirm (öeldakse olevat eestlasele olemuslik) on mõeldud neutraliseerima (või maskeerima?) võõraviha (eestlasele mitteolemuslik) ja seda selgitatakse asjaoluga, et eestlased ei ole rändrahvas: meil lasuvat väga võimas paigavaim. Paigavaimu nurgakivi on järjepidevus. Paigavaim näib olevat miski, mille on meile pärandanud muistsed esivanemad. Siit jõutakse kultuurini: ühendus esivanematega (ja nende põlise pärandiga) on kultuuri alustala. Kultuur näib selle arusaama järgi olevat eestlaste ühisest minevikust ja vaimust kantud järjepidev ja läbipaistev väärtus, mille olemus igale õigele eestlasele selge on. Minu meelest on diskussioon pagulaste ümber eriline just seepärast, et sellisesse arutelusse pole lihtsalt võimalik rohkem emotsioone, demagoogiat ja ka valearusaami kokku kuhjata. Ilmekalt kirjutab nendest asjadest oma vaatenurgast Aro Velmet: http://arvamus.postimees.ee/3323359/aro-velmet-pogenikekriisi-kasitlemine-meedias-hindeks-kolm-miinus Vist mitte ükski teine teema ei ole viimase kümne või isegi kahekümne aasta jooksul eestlastele nii tugevalt mõjunud kui pagulasteema. Kõik arvavad, kirjutavad, vastustavad, vaidlevad, sõimavad. Ja enamik on oma tões veendunud. Küllap on see teema oluline just seepärast, et siin on peidus väga palju emotsionaalseid faktoreid. Aga kui see on nii, siis peaks lahenduseni jõudmiseks suutma emotsioonid välja lülitada. Ei saanud teisiti, kui pidin sellest kirjutama. Sedapuhku Maalehte. Kuna artikkel "lõigati ümber", panen siia originaali (kõige lõpus kättesaadav tavadokumendi kujul). 2015. kevadel hakkas sündima jälle mingeid imelikke asju e-sigareti ümber (maksude tõusuga seoses). Kirjutasin seepärast veel ühe artikli. Ilmselt olengi nüüd e-sigaretist kõige rohkem kirjutanud. Seda viimast artiklit pakkusin Õhtulehele, kuid vastust ei tulnud. Helistasin nende arvamustoimetajale, kes keeldus artiklit avaldamast. Sai temaga vähemalt tund aega räägitud ja selgitatud. Toda vestlust ei hakka praegu kokku võtma, kuid see oli päris põnev. Kunagi tahan kirjutada pikemalt e-sigareti retseptsioonist Eestis. Leidsin artikli, milles Manchesteri ülikooli õppejõud Kai Uus kritiseerib teravalt Risto Berendsoni terve-mõistuse-kommentaari. Selle leiab: http://feministeerium.ee/terve-moistuse-kriitika/ Kuna eelmises postituses asetasin justkui selle kommentaari ette plussmärgi, tunnen vajadust küsimust Uue kriitika valguses veel korra käsitleda. Tänases Postimehes on üsna mõistlik ja tasakaalustav kommentaar Berendsonilt. http://arvamus.postimees.ee/3123839/risto-berendson-terve-moistuse-kaitseks Tegelikult on päris kurb, kuidas inimesed vere ja neima järele janunevad. Emotsioonid valitsevad mõistust. Niigi halb olukord muutub veel halvemaks... |
Teemad
Arhiiv
September 2015
Mis?Vahendan siin peamiselt ajakirjandusega seotud mõtteid. Justkui midagi ajakirjandusliku päeviku sarnast. |